Eesti interneti varajane areng 1990. aastate keskel tõi kaasa vajaduse leida ja korrastada kiiresti kasvavat veebisisu. Enne sotsiaalmeediat ja tänapäevaseid globaalseid otsingumootoreid mängisid olulist rolli kohalikud otsingumootorid ja veebikataloogid, mis aitasid kasutajatel Eesti veebiruumis orienteeruda.
Varajane internet Eestis
Eesti oli üks esimesi Ida-Euroopa riike, kus internet laiemalt kättesaadavaks muutus. Akadeemilised võrgud, projekt Tiigrihüpe ning aktiivne IT‑kogukond lõid soodsa pinnase kohaliku veebisisu kiireks kasvuks. 1990. aastate teisel poolel ilmusid esimesed eestikeelsed kodulehed, asutuste veebid ja isiklikud lehed.
Sama teemaga seonduvalt veel ka sellised humoorikad nostalgilised meenutused: Kas mäletad veel neid, 1. osa ja Kas mäletad veel neid, 2. osa. Lisaks veebikataloogidele seal ka muu nüüdseks juba retrohõnguline tarkvara välja toodud.
Veebikataloogide ajastu
Enne kui otsingumootorid muutusid tõeliselt tõhusaks, olid veebikataloogid peamine viis info leidmiseks. Need toimisid käsitsi hallatavate nimekirjadena, kus veebilehed olid jaotatud teemade ja alateemade kaupa.
Neti.ee
Üks tuntumaid ja mõjukamaid oli Neti.ee, mis käivitati 1996. aastal. Neti oli selgelt struktureeritud eestikeelne veebikataloog, kuhu said kuuluda vaid toimetuse poolt heaks kiidetud lehed. Paljudele kasutajatele oli Neti.ee Eesti interneti „esileht“ – sealt alustati nii uudiste, e‑posti kui ka muu info otsimist.
WWW.EE
WWW.EE oli üks varasemaid Eesti veebikatalooge ja otsingulahendusi, mida paljud kasutajad mäletavad 1990. aastate lõpust. See toimis peamiselt kataloogina, koondades Eesti veebilehti temaatiliste rubriikide alla ning pakkudes lihtsat otsinguvõimalust. WWW.EE roll seisnes eelkõige selles, et see aitas kujundada harjumust otsida eestikeelset infot just kohalikest allikatest ning oli paljudele kasutajatele alternatiiv Neti.ee-le.
Internetis täitsa olemas veel ka www wärava 88×31 veebibänner: Kas neid vanu väikeseid 88×31 bännereid mäletad?. Sellel ajal iseloomustaski veebisurfamist pigem linkide vahel liikumine, mitte niivõrd sind huvitanud otsingud. Meelelahutusest on tänavapäevaks saanud ka korralik tööriist.
Kohalikud otsingumootorid
1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses ilmusid ka Eesti-põhised otsingumootorid, mis püüdsid indekseerida eestikeelset veebiruumi.
Neti otsing
Neti.ee arendas välja ka oma otsingumootori, mis töötas koos kataloogiga. Otsing oli lihtne, kuid arvestades tolleaegseid tehnilisi piiranguid, piisav kohaliku info leidmiseks.
Eesti keele eripära
Globaalsete otsingumootorite varajased versioonid ei saanud eesti keelest hästi aru. Kohalikud lahendused püüdsid arvestada käänete ja keeleeripäradega, kuigi tehniline võimekus oli piiratud.
Google-i tulek ja murdepunkt
2000. aastate keskpaigaks muutus Google domineerivaks otsingumootoriks ka Eestis. Selle paremad algoritmid, kiirus ja rahvusvaheline haare muutsid kohalikud otsingumootorid järk-järgult ebaoluliseks. Veebikataloogid kaotasid oma rolli ning paljud neist kas suleti või muutsid oma fookust.
Neti.ee püsis küll veel aastaid populaarse portaalina, kuid selle tähtsus info leidmisel vähenes märgatavalt pärast seda.
Pärand ja tähendus
Eesti varajased otsingumootorid ja veebikataloogid olid olulised digikultuuri kujundajad. Need õpetasid inimesi internetti kasutama, lõid esimesed veebistandardid ning aitasid eestikeelsel sisul nähtavaks saada.
Tänapäeval on need pigem ajalooline nähtus, kuid nende mõju Eesti digitaalsele eduloole on märkimisväärne. Ilma nende algsete katsetuste ja lahendusteta oleks Eesti interneti areng olnud oluliselt aeglasem.
